Millisesse materjali kuulub plastik?

Plastik on meie igapäevaelus asendamatu materjal ja see läbib peaaegu kõiki meie elu aspekte. Millisesse materjali plastik kuulub? Keemilisest vaatepunktist on plast sünteetiliste polümeermaterjalide liik, mille peamised komponendid koosnevad orgaanilistest polümeeridest. See artikkel analüüsib üksikasjalikult plastide koostist ja klassifikatsiooni ning nende laialdast kasutamist erinevates tööstusharudes.
1. Plastide koostis ja keemiline struktuur

Et mõista, milliste materjalide hulka plast kuulub, tuleb kõigepealt mõista selle koostist. Plast tekib makromolekulaarsete ainete polümerisatsioonireaktsiooni kaudu, mis koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust, väävlist ja muudest elementidest. Need elemendid moodustavad kovalentsete sidemete kaudu pika ahelaga struktuure, mida nimetatakse polümeerideks. Sõltuvalt keemilisest struktuurist saab plastid jagada kahte põhikategooriasse: termoplastid ja termoreaktiivsed plastid.

Termoplastid: seda tüüpi plastid pehmenevad kuumutamisel ja taastuvad jahutamisel oma algkujule ning korduv kuumutamine ja jahutamine ei muuda nende keemilist struktuuri. Levinud termoplastide hulka kuuluvad polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP) ja polüvinüülkloriid (PVC).

Termoreaktiivsed plastid: Erinevalt termoplastidest ristseotakse termoreaktiivsed plastid pärast esimest kuumutamist keemiliselt, moodustades kolmemõõtmelise võrgustiku, mis ei lahustu ega sula, seega pärast vormimist ei saa neid uuesti kuumutamisega deformeerida. Tüüpiliste termoreaktiivsete plastide hulka kuuluvad fenoolvaigud (PF), epoksüvaigud (EP) jne.

2. Plastide liigitamine ja kasutamine

Oma omaduste ja rakenduse järgi saab plaste jagada kolme kategooriasse: üldotstarbelised plastid, tehnilised plastid ja eriotstarbelised plastid.

Üldotstarbelised plastid: näiteks polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP) jne, on laialdaselt kasutusel pakkematerjalides, majapidamistarvetes ja muudes valdkondades. Neid iseloomustavad madalad kulud, küpsed tootmisprotsessid ja need sobivad masstootmiseks.

Insenerplastid: näiteks polükarbonaat (PC), nailon (PA) jne. Nendel plastidel on suurepärased mehaanilised omadused ja kuumakindlus ning neid kasutatakse laialdaselt autodes, elektroonika- ja elektriseadmetes, mehaanilistes osades ja muudes nõudlikes valdkondades.

Spetsiaalsed plastid: näiteks polütetrafluoroetüleen (PTFE), polüeetereeterketoon (PEEK) jne. Nendel materjalidel on tavaliselt eriline keemiline vastupidavus, elektriisolatsioon või kõrge temperatuuritaluvus ning neid kasutatakse lennunduses, meditsiiniseadmetes ja muudes kõrgtehnoloogilistes valdkondades.

3. Plastide eelised ja väljakutsed

Plastmassid mängivad tänapäeva tööstuses asendamatut rolli tänu oma kergele kaalule, suurele tugevusele ja lihtsale töötlemisele. Plastmasside kasutamine toob kaasa ka keskkonnaalaseid väljakutseid. Kuna plastmassi on raske lagundata, avaldavad plastjäätmed keskkonnale tõsist mõju, mistõttu on plastmasside ringlussevõtt ja taaskasutamine muutunud ülemaailmseks mureks.
Tööstuses töötavad teadlased välja uusi biolagunevaid plaste, et vähendada plastjäätmete keskkonnaohtu. Samuti arenevad plastide ringlussevõtu tehnoloogiad ning eeldatavasti vähendavad need tehnoloogiad oluliselt plastide tootmiskulusid ja keskkonnakoormust.

Kokkuvõte

Plastik on orgaanilistest polümeeridest koosnev polümeermaterjal, mida saab keemilise struktuuri ja kasutusvaldkonna järgi liigitada termoplastseteks ja termoreaktiivseteks plastikuteks. Tehnoloogia arenguga laienevad plastide tüübid ja rakendused, kuid ei saa eirata nendega kaasnevaid keskkonnaprobleeme. Plastikute materjalide mõistmine aitab meil neid materjale paremini rakendada ja uurib ka nende rolli säästvas arengus.